Eestlaste kultuuripärand võõrsil
Suvekool Kokel
21.– 25. august 2007
Ettekannete tutvustused:
22. august
Mida ja milleks me kogume?
- „Väliseesti trükiste kogud Eesti mäluasutustes.“
Anne Valmas (Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, teadur)
Merike Kiipus (Eesti Kirjandusmuuseum, Arhiivraamatukogu juhataja)
Kõik välismaal välja antud eestikeelsed ja Eestiga seotud trükised on Eestis tagasihoidlikult levinud, sest nende trükiarvud on olnud väikesed. Sageli ei osata tähtsustada tagasihoidliku sisu ja välimusega väljaandeid, millel on aga tõsine kultuurilooline väärtus eesti ajaloo uurijatele. Maailma laiali paisatud eestlaste kogukondadest saabub ikka veel trükiseid, mida pole varem nähtud või mille olemasolust ei olda üldse teadlik. Seepärast hoidkem ja kogugem hoolega rahvuskaaslaste kirjavara.
- „Mida teha isikuarhiividega?“
Piret Noorhani (Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi juhataja)
Aja- ja kultuurilugu teevad inimesed. Igaüks meist loob elu jooksul oma isiklikku arhiivi. Millised neist kogudest on olulised tuleviku seisukohast? Kus oleks mõttekas neid talletada? Kas kogu elu jooksul kogunev kraam väärib säilitamist? Eesti Kultuurilooline Arhiiv on saanud koduks paljudele isikuarhiividele. Saadud kogemusest lähtuvalt arutletaksegi õpikojas isikuarhiivide saatuse ja staatuse üle.
- „Organisatsioonide arhiivide kogumine.“
Tiiu Kravtsev (Riigiarhiiv, kogude osakonna juhataja), Birgit Kibal (Rahvusarhiiv, infojuht)
Ühingute ja seltside dokumendid nende tegevuse peegeldajana ja ajalooallikana. Rahvusarhiivi hindamiskriteeriumite rakendamine dokumentide valikul riiklikule säilitamisele. Organisatsiooni arhiivi pidamist toetavate Rahvusarhiivi juhiste tutvustamine.
- „Pere- ja kogukonnatraditsioonid väärivad talletamist.“
Anu Korb (Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur)
Inimene kuulub perekonda ja kogukonda, ta võib kuuluda ka mõnda seltsi,
huvialaklubisse jm. Traditsioonid aitavad hoida ühtekuuluvust omadega,
kuid on samas ajas muutuvad. Tähtpäevade, kokkutulekute jms kirjeldused,
videosalvestused, seks puhuks välja antud pisitrükised jm on tänuväärne
materjal välis-eesti kultuuri uurimiseks.
- „Eluloolised mälestused, nende kogumine.“
Riina Reinvelt (Eesti Rahva Muuseum, peavarahoidja)
Elulood on väike ajalugu, mis jutustavad suurt ajalugu inimese tasandil ja inimlikus mõõtmes. Sageli räägivad elulood ka sellistest asjadest, mis arhiiviallikates ei kajastu. Välismaal elavate eestlaste eluloolisi mälestusi võib leida mitmetest mäluasutustest, kuid nende kogumine on jätkuvalt aktuaalne. Kuidas korraldada elulooliste mälestuste kogumist.
- „Esemelise pärandi kogumine.“
Riina Reinvelt (Eesti Rahva Muuseum, peavarahoidja)
Peaaegu kõigil välismaal elavatel eestlastel leidub esemeid, mis on Eestist kaasa võetud nende endi või esivanemate poolt. Samuti asju, mis seotud eestlusega välismaal. Varem või hiljem kerkib üles küsimus, mida nendega teha ja kus neid säilitada. Kas perekonna jaoks väärtuslikud mälestusesemed on ka üldise kultuuriloolise väärtusega?
23. august
Kuidas korrastada ja kirjeldada kogusid?
- „Fotokogude korrastamine.“
Ivi Tomingas (Filmiarhiiv, direktor)
Fotode identifitseerimine ja hindamine. Ülevaade aluspõhimikest, erinevatest tehnikatest. Mis on originaal ja mis koopia? Hindamise põhikriteeriumid, sisu ja füüsiliste omaduste kombinatsioon. Fotode füüsiline korrastamine: puhastamine ja ümbristamine. Fotode kirjeldamine. Kuidas kirjeldada, kui fotod ei moodusta iseseisvat kollektsiooni? Fotode digiteerimine – väljavaliku põhimõtted, ettevalmistustöö, digiteerimise parameetrid ja metadata. Kuidas käituda digitaalselt sündinud fotodega?
- „Isikuarhiivide moodustamisest ja korrastamisest.“
Gristel Ramler (Riigiarhiiv, isikuarhiivide talituse juhataja)
Miks Riigiarhiiv kui Eesti Vabariigi omariikluse dokumentide hoidja, kelle kätte on koondunud ja koonduvad edaspidi riigi- ja omavalitsusasutuste dokumendid, on huvitatud isikuarhiividest? Mida räägivad ajaloost isikuarhiivid? Kuidas saab inimese elu jooksul tekkinud dokumentidest arhiiv ehk kuidas arhiivi korrastada? Mida teha, et isikuarhiiv ajalooallikana oleks avalikkusele kättesaadav?
- „Ühingute ja seltside arhiivide korrastamine.“
Ülle Narits (Viljandi Maa-arhiiv, maa-arhivaar), Ave Märjama (Ajalooarhiiv, asutuste osakonna arhivaar)
Mittetulundusühingute ja organisatsioonide asjaajamise korraldamisest. Milliste tegevuste abil saab dokumentidest korrastatud arhiiv? Arhiivi haldamiseks vajalikud dokumendid. Võimalused arhiivi saatuse määramisel.
24. august
Kuidas kogusid säilitada?
- Koidu Laur (Ajalooarhiiv, säilitusosakonna peaspetsialist)
- Jaan Lehtaru (Ajalooarhiiv, konserveerimistalituse juhataja)
- Ruth Tiidor (Ajalooarhiiv, säilitusosakonna juhataja)
NB! Lektorid soovivad, et osalejad pildistaksid oma arhiivi (hoonet,
hoidlaruumi, tüüpilisi hoiustusviise, samuti problemaatilisi kohti) ning
oleksid valmis tegema suusõnalise lühiülevaate oma probleemidest ja
võimalustest.
Säilitustingimused välisarhiivides – osalejate ülevaade kodutöö
põhja. Arhiivihoidlatele esitatavad nõuded. Optimaalsete säilitustingimuste loomise võimalused. Arhiivipüsivate materjalide soovituslik loetelu. Tarvikute valik, tähistamine ja kasutamine pabermaterjalide hoidmisel. Arhivaalide füüsiline korrastamine. Õnnetusjuhtumiteks valmisolek ja ohtude ennetamine.